Wiki retsensioon

Valisin retsenseeritavaks wikiks Virtuaalne maailm häkkimist tutvustava wiki aadressil https://blueghost.wikispaces.com/ . Retsensioon kirjutatud 21.05.2015 seisuga.

Valitud wiki teema on aktuaalne ning vajalik tõstmaks inimeste teadlikkust antud teemast, sest see on uued tehnoloogiad, millest on seni näidatud ainult filmides. See on väga huvitav.

Virtuaalmaailmad juba ammu meie ümbruses, võtame näiteks World of Warcraft, kus mängib ca. 11.5 miljoni inimest. Isegi virtuaalne reealsus oli ka loodud tänu seintele projekti raames CAVE

Wiki annab küll teoreetiliselt hea ülevaate, informatsiooni virtuaalse maailmaga seotud värskemaid tehnoloogiaid. Silmas on peetud rohkem seda, millised tehnoloogiad on võimelised meie tuleviku muuta.

Mulle meeldib, et lisaks ülevaatele, ajaloole ning mõnele näitele on välja toodud ka. Lisaks on tore, et wiki autorid on viitsinud otsida erinevaid allikaid ning viidanud neile ka otse tekstist, kui keegi tahab rohkem lugeda antud teemadel.

Ülesehituselt on wiki selge struktuuri ning kujundusega, siiski oleks võinud kohati kasutada paksu kirjatüüpi eraldamaks tähtsamat infot tekstist – näiteks on välja toodud erinevad parameetrid ning kuigi need asuvad taandreal, oleks võinud käsud teha paksu kirjatüübiga, et silm neid paremini eristaks.

Siiski kokkuvõtteks on tegemist korraliku wikiga, mis annab hea ülevaate teemast,  milline on ajalugu. Teema on aktuaalne ning kuna eestikeelset infot selle teema kohta väga ei ole, tuleb wiki kindlasti kasuks andmaks ülevaadet, millega on tegemist.

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad

Eile, täna, homme

Viimaseks ülesandeks siis fantaseerida teemal Web ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.


Alguses oli web, kus sai erinevaid lehti otsida ja erinevaid kodulehti külastada, maile saata ja väikest viisi kuskil chatis suhelda, auto pilte erinevatelt kodulehtedelt otsida jne,
Nüüd on web, kus on facebook, orkut, google+, twitterid ja jumal teab mis veel. 

Youtube piiramatud video jne varud, veebi raadiod, veebi tv, veebi kaubandus, veebi hasartmängud, google otsing, virtuaalsed maailmad, põnevad online mängud, mis järjest rohkem silmailu ja võimalusi pakkuvad.

Tõenäoliselt on 10 aasta pärast üsna populaarseks operatioonisüsteemiks pilvel põhinev OP-süsteem, kuhu tuleb lihtsalt suvalisest arvutist sisselogida ning saadki vastavalt enda soovidele kuvandatud "virtuaalsed arvutit" kasutada. Nii kaob ära üks konkreetne töökoht kontorites ning inimesed saavad kõikide masinate kaudu enda tööd teha.

Kui praegusel hetkel leian, et webi vahendusel on peaaegu kõik võimalik ja soovida jätab ehk teostus ja tõepärasus, eristades siiski virtuaalset kogemust reaalsest tulemusest, siis miks ei võiks antud aastate pärast ka see piirang kaduda.

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Suurem osa aktiivsetest elujõulistest inimestest kasutab sotsiaalmeediat igapäevases suhtluses. Olgu selleks kogukondlikud portaalid või on-line chattimine. Iseenesest ei ole selles midagi halba ning ohtlikuks seda nimetada on minu hinnangul samuti liig. Kõik on suhteline ning sõltub kuidas seda tehaks.

 Paralleele tõmmates on igasugune füüsiline liikumine ja tegutsemine vähemalt sama ohtlik. Näiteks autoga kuhugi sõites või jalgsi linnavahel liigeldes varitsevad meid füüsilises mõttes reaalsed ohud kukkuda või kellegi käest füüsilist noomitust saada.
Millegipärast on välja kujunenud teadmine et internetis toimetamine on kuidagi eriliselt ohtlik, võiks isegi öelda et ohtlikum kui teatud linnaosades Tallinnas käimine pimedal ajal ja purjus peaga. Üpris tihti on kampaanijad hoiatamaks inimesi ja lapsevanemaid jälgimaks on laste toimetamisi veebis. Samas linnavahel liikumise kohta niiväga hoiatavaid noote ei kuule.

Inimesed käituvad vahepeal impulsiivselt. Selleks, et seda impulsuuvsult püüda tehakse ilus disain ja muud trikid. (Väga hea näide on AppStore). Veel, näiteks, AppStore-is, pärast ostmist, kvitung ilmub postkastis mitte kohe, kuid tunni või isegi päeva pärast. See tehakse niimodi, et inimene kohe ei kannata sellest, et ta kuulutas oma raha midagi ebavajalikule - raha andmise moment on juba möödas.

Lõpetuseks tahan öelda, et ülaltoodud meetodid ei ole ainsad - neid on väga palju. Ja mul on teile soovitus - olge ettevatlikud ja mõelge põhjalikult enne ostmist: kas see asi või teenus on teile vaja või mitte?

Kogukondlik tarkvaraarendus

Selle nädala teemas peaks võrdlema kahte vaba tarkvara projekti arendusevaatenurgast. Seda ülesannet on pärsi raske täita, kuna ma ise pole osalenud üheski vaba tarkvara arenduse projektis. Siiani olen ikka rohkem tarbija poolel olnud ja oskaks paremini hinnata just tulemust.

Kaheks võrreldavaks vaba tarkvara projektiks valisin FTP programmi FileZilla ja brauseri Mozilla Firefox. 

Valik langes neile kahele just seetõttu, kuna kasutan FileZilla-t  tööasjades pea iga päev ning ka Mozilla on olnud oma 2-3 aastat põhiline brauser, seda enne Google Chrome väljatulekut (mis ei ole vaba tarkvara).

Mozilla Firefox on vaba tarkvara. Kuid selle projekti arendus on natuke erinev. Nimelt on arenduses suured täiskohaga töötavad tiimid, arendusmeeskonnad, programmeerijad, turundajad jne. Kuna lähtekood on vabalt kättesaadav, siis nagu ka FileZilla puhul, on võimalik ka vabakutselisel harrastajal/programmeerijal oma versioone teha, edasiarendamiseideid jagada, laiendusi luua jne. Samuti on võimalus hakata testijaks.

MediaWiki
Võrdluseks tooks siia kõrvale siis olulisemalt tuntuma vaba tarkvara MediaWiki. Mida olen samuti kasutanud ja seadistanud. Siin on selgelt suur kogukond, kus igapäevaselt toimub vilgas tegevus. Kogukonnal on oma sait ja juhendid liitumiseks. Samuti registreeritakse bugid ja pidevalt pakutakse ka bugidele lahendusi. Samas lugesin välja, et koodi repo on suhteliselt segane ja vajaks korrastamist. Kogukonna aspektis on see eelmisega nagu öö ja päev. Samas peab muidugi arvestama, et platvom on ka erinev, OpenIAM teeb tõsist ja veidi liialtki keerulist Java koodi ning MediaWiki baseerub PHP-l.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika 

Lugesin läbi Eric Steven Raymondi Hacker-HOWTO (Kuidas saada häkkeriks). Tahaksin märkida ära, et see on väga kasulik allikas algajatele häkkerile. Mõned inimesed tihti eksivad, kui arvavad, et käesolev hacker – “murdvaras”. “Murdvaras” - see on “kräkker”. Artiklis autor väga hästi kirjeldab, kes või mis on häkker, ja kes või mis on kräkker. Need on väga erinevad asjad. Häkkerid ei taha nendega mingit tegemist teha.

Kui inimene tahab häkkeriks saada, siis vajalik palju töötada. Paratamatult programmeerimist õppida, veebi kasutada, inglise keelt õppida jne. Inglise keel – sama oluline keel häkkeri töös.

Häkkerid – see on inimesed, kes teevad asju. Tõeliseid häkkereid on targad ja sihikindlad inimesed, aga mitte need inimesed, kes tunnevad lõbu arvuti- ja telefonisüsteemi sissemurdmisest.

Tarkvara- ja sisulitsentsidMina valisin vaba Apache'i Tarkvaralitsents'i, mis on avatud lähtekoodiga litsents Apache Software Foundation’i (ASF )erinevate arendatavate tarkvarade jaoks.Apache’i litsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara mistahes eesmärgil, vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiaid. Tehtud muudatused saab hoida kasutaja salajas või müüa neid muudatusi. (See tähendab, et lähtekood vigade parandustele ja muudatustele ei pea olema avaldatud.)Peamiselt Apache oli loodud veebiserveri jaoks 1995 aastal, kui loodi Apache Group (nüüdne Apache Software Foundation). Peale BSD litsentsi modifitseerimist läks Apache oma teed ja lõi uuest BSD litsentsist oma Apache License v1.0.2004 aastal otsustati veelkord Apache License ümber kirjutada ja seekord juba eemalduda BSD litsentsi stiilist. Nii sündiski ka praegu kasutusel olev Apache License v2.0.Tarkvara levitamisel on vaja lisada kohe peakataloogi järgmised failid:LICENSE – fail, mis sisaldab Apache litsentsi koopia. Selle lisamine ei tähenda, et kogu tarkvara on kaitstud Apache litsentsiga, vaid et kasutatakse koodi, mis on Apache litsentsiga kaitstud.NOTICE–tekstifail, mis sisaldab kõik raamatukogud, originaal koodi nimesid ja nende loojate nimed.Igas litsentseerivas failis tuleb säilitada kogu autoriõiguse või patendi lähteinfot, kõigis muudetud failides tuleb lisada märkme iga muudatuse kohta. See ka tähendab, et üheski litsenseeritud failis ei tohi muuta originaal autoriõiguse märkmeid. Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Mina valisin vaba Apache'i Tarkvaralitsents'i, mis on avatud lähtekoodiga litsents Apache Software Foundation’i (ASF )erinevate arendatavate tarkvarade jaoks.

Apache’i litsents annab kasutajale õiguse kasutada tarkvara mistahes eesmärgil, vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiaid. Tehtud muudatused saab hoida kasutaja salajas või müüa neid muudatusi. (See tähendab, et lähtekood vigade parandustele ja muudatustele ei pea olema avaldatud.)

Peamiselt Apache oli loodud veebiserveri jaoks 1995 aastal, kui loodi Apache Group (nüüdne Apache Software Foundation). Peale BSD litsentsi modifitseerimist läks Apache oma teed ja lõi uuest BSD litsentsist oma Apache License v1.0.

2004 aastal otsustati veelkord Apache License ümber kirjutada ja seekord juba eemalduda BSD litsentsi stiilist. Nii sündiski ka praegu kasutusel olev Apache License v2.0.

Tarkvara levitamisel on vaja lisada kohe peakataloogi järgmised failid:

LICENSE – fail, mis sisaldab Apache litsentsi koopia. Selle lisamine ei tähenda, et kogu tarkvara on kaitstud Apache litsentsiga, vaid et kasutatakse koodi, mis on Apache litsentsiga kaitstud.
NOTICE–tekstifail, mis sisaldab kõik raamatukogud, originaal koodi nimesid ja nende loojate nimed.Igas litsentseerivas failis tuleb säilitada kogu autoriõiguse või patendi lähteinfot, kõigis muudetud failides tuleb lisada märkme iga muudatuse kohta. See ka tähendab, et üheski litsenseeritud failis ei tohi muuta originaal autoriõiguse märkmeid.
Allikas:
http://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License

Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

1. Levinud on arvamus, et intellektuaalomandi kaitsvad seadused seisavad autori huvide eest. Kuigi selles on omajagu tõtt, siis lähemalt vaatlema asudes näeme, et taustal on palju varjatud huvipooli, kes on kaudselt läbi lepinguõiguse autoriga seotud ning saada suurt vaheltkasu.
2. Ilmselt kui puuduks Autorikaitse, siis kehtiks nn tugevama õigus. Hetkel kehtivad Autorikaitse seadusepunktid on minuarust sobilikud. Ma arvan, et autorikaitse kehtivuseaeg on täiesti normaalse pikkusega (50-100 aastat), sest kui on looming, mis toob "raha sisse", sest kui ühes suguvõsas on juba talent olemas, siis võib sealt tulla veel teinegi ja kolmas. Kui sealt perekonnast see raha ära võtta, siis ei pruugi need talendid välja paista ning rikastada ühiskonda enda talendiga. Mina isiklikult olen autorikaitse poolt.
3. Kui kõik tarkvara arendajad jne. teeksid hinnad vähem, et keskstaatiline kasutaja saaks neid osta, siis piraatlust oleks vähem. Näiteks, Windows 8 litsents maksab rohkem kui 100 eurot, aga Linuxit saad tasuta alla laadida ka sõpra arvutil ja pärast installeerida enda arvutile :) Ning aga tarkvaraõigused on vaja ka kaitsta.