Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

1. Levinud on arvamus, et intellektuaalomandi kaitsvad seadused seisavad autori huvide eest. Kuigi selles on omajagu tõtt, siis lähemalt vaatlema asudes näeme, et taustal on palju varjatud huvipooli, kes on kaudselt läbi lepinguõiguse autoriga seotud ning saada suurt vaheltkasu.
2. Ilmselt kui puuduks Autorikaitse, siis kehtiks nn tugevama õigus. Hetkel kehtivad Autorikaitse seadusepunktid on minuarust sobilikud. Ma arvan, et autorikaitse kehtivuseaeg on täiesti normaalse pikkusega (50-100 aastat), sest kui on looming, mis toob "raha sisse", sest kui ühes suguvõsas on juba talent olemas, siis võib sealt tulla veel teinegi ja kolmas. Kui sealt perekonnast see raha ära võtta, siis ei pruugi need talendid välja paista ning rikastada ühiskonda enda talendiga. Mina isiklikult olen autorikaitse poolt.
3. Kui kõik tarkvara arendajad jne. teeksid hinnad vähem, et keskstaatiline kasutaja saaks neid osta, siis piraatlust oleks vähem. Näiteks, Windows 8 litsents maksab rohkem kui 100 eurot, aga Linuxit saad tasuta alla laadida ka sõpra arvutil ja pärast installeerida enda arvutile :) Ning aga tarkvaraõigused on vaja ka kaitsta. 

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Enamasti olen siiski kommertstarkvara toodete kasutaja, kuid on nii kohatigi kokkupuuteid vaba tarkvaraga. Hetkelgi on veel Windows 7 kõrval peale lastud Ubuntu, mida enamasti kasutan programeerimsie jaoks (võrdlust Windowsiga programeerijad vast teavad), kõik muu töö käib siiski Windowsis. Samuti kasutan rohkem MS Officet kui OpenOfficet, kuna kui üks kontoritarkvara on olemas, siis ei näe põhjust miks peaks põhimõtteliselt sama programmi teistkordselt peale laskma (olgugi et tasuta). Samas MS poolt pakutav IE pole juba aastaid kasutanud, Mozilla trumpas ta minu jaoks juba aastaid tagasi üle. MS Media Player samuti.

Võib vast isegi väita et kasutan tarkvara harjumusest, kas siis tasulist või vaba. Enamasti tutvun mõlemat tüüpi tarkvaradega, kuid pidevast kasutamisest rääkides kasutan rohkem seda tarkvara, mis rohkem istub – olgu see siis tasuline või mitte.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et pooldan väga vaba tarkvara levikut ning kasutamist, kuid ise tarkvarale sellist pilku peale ei pane, et valin kas ainult kommerts või ainult vaba, eelkõige loeb siiski funktionaalsus ja kasutajasõbralikkus toote valikul.

Virtuaalmaailmad

Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ausalt, sellel teemal on mul isiklik arvamus. Ma ei ole kogemusi, nii tuttavaks virtuaalse maailma Second Life. Konto on loodud kiirelt ja lihtsalt.

Mis on mulle tegelikult ei meeldi, et minu arvuti uuesti, ei ole vaja paigaldada asju. Aga ei, kõik on korras, vajadusel nõuda.

Nii et lõpuks õnnelikult oma allkirja .. huuh, avatar liikumise raskeks.

Kaua ei saanud sellega tegeleda, et uurida, mis võimalused mängus veel on. Läks päris igavaks, aega nagu alati nappis ja ka suurt huvi mäng ei pakkunud. Samas see ei tähenda, et mäng on halb, lihtsalt mina isiklikult suhtun virtuaalmaailmadesse üldiselt ükskõikselt, need ei tekita suurt emotsiooni.


Ei, mulle ei meeldi see on hea, ja ei pea teine ​​asi, mis küüned arvuti tagaosast. Nagu reaalses maailmas rohkem end paremini, ja siin ma tunnevad.

Märgendamine ja folksonoomia

Kaks näidet folksonoomia kohta – üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida

Sildistamine toimib väga hästi minu arvates sellistel veebilehtedel nagu http://habrahabr.ru/ ja http://4pda.ru/ – mõlemasse keskkonda lisatakse meeletus koguses infot ja seepärast on äärmiselt oluline, et inimesed leiaksid kiirelt, mis neid just huvitab. Selle jaoks on olemas üldlevinud kategooriad, nt http://4pda.ru/ või siis enimkasutatavad sildid e tag‘id nagu http://habrahabr.ru/ lehel. Olen viimasesse isegi mingil ajal palju linke lisanud just lihtsuse tõttu. Eriti on abiks see, et leht pakub lingi sisestamisel ise mulle populaarsemaid silte.

Arvan, kus see nii hästi ei toimi veel, on ilmselt blogid. Ühest küljest seetõttu, et blogisid on lihtsalt kohutavalt palju erinevates keskkondades. Blog saab iga inimene luua. Võib olla amatöör. Sellisel puhul on aga abiks mõned lisavidinad, mis aitavad olemasolevast tekstist välja noppida neid sõnu, mis võiksid siltidena toimida.

Teemad ja kuupäevad

1. /Uus meedia, sotsiaalne tarkvara, Web 2.0... 03.02-09.02 (päevaõpe) / 13.02-20.02 (kaugõpe)
2. /Infoühiskond 9.02-16.02 / 20.02-27.02
3. /Võrgukogukonnad 16.02-23.02 / 27.02-06.03
4. /Sotsiaalsed võrgustikud 23.02-02.03 / 06.03-13.03
5. /Blogosfäär 02.03-09.03 / 13.03-20.03
6. /Wiki-maailm ̝09.03-16.03 / 20.03-27.03
7. /Märgendamine ja folksonoomia 16.03-23.03 / 27.03-03.04
8. /Virtuaalmaailmad 23.03-30.03 / 03.04-10.04
9. /Vaba tarkvara kui oluline eeldus 30.03-06.04 / 10.04-17.04
10. /Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus 06.04-13.04 / 17.04-24.04
11. /Tarkvara- ja sisulitsentsid 13.04-20.04 / 24.04-̟01.05
12. /Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika 20.04-27.04 / 01.05-̟08.05
13. /Kogukondlik tarkvaraarendus 27.04-04.05 / 08.05-15.05
14. /Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool 04.05-11.05 / 15.05-22.05
15. /Eile, täna, homme 11.05-18.05 / 22.05-29.05